Igas linnas / riigis kus elame tekib meil oma kultuuri 'rutiin'. Londonis olid fotograafianaitused ja alternatiivne teater, New Yorgis muuseumid ja muusikalid ning siin siis kontserdid ja kino. Kolme kuu jooksul kolmel kontserdil kainud. Esimene oli...mitte vaga meeldiv kogemus, teine, the Cold War Kids oli vaga hea ning eelmine reede kaisime vaatamas/kuulamas Emiliana Torrinit (http://www.emilianatorrini.com/). Islandi laulja, kelle yks vanematest on itaallane. Kuna ma ei hoia end muusikamaailmaga kursis siis P yldjuhul leiab head kontserdid ja tihti on esinejad itaalia paritolu...ja tunnistan, et ei teadnud Emiliana Torrilinist enne seda kontserti mitte midagi. Ja kontsert oli mega! Ostsime CD ka, mis on hea, aga ei saa midagi oelda, paris elus on ta fantastiline! Soovitan kuulama/ vaatama minna kui voimalus on. Ta tuntumad laulud Me and Armini ja Jungle Drums polnudki minu taiesti lemmikud, kuigi kui Live's kuulda Jungle Drum'si votab see sudame alt kohedaks. Mulle naiteks meeldis vaga Big Jumps... (http://www.youtube.com/watch?v=_CF7sER73TY)
Kino - siin on viimase kuu aja jooksul olnud 3 filmifestvali alates kesk-Euroopa filmidest kuni ma ei teagi, mis teemadeni. Laupaeval seega kaisime vaatamas filmi, "New York, I love you". Jah, eks me ikka igatseme seda linna veidi. Kuigi tundub, et kino on force majeure tottu luksemburglastel yks lemmik ajaviitmismeetodeid ( pyhapaeval ei ole terves linnas peaaegu midagi muud avatud, peale kino) polnud ma varem taiesti tais suurt kinosaali siin nainud. Ning film oli ka seda vaart. Tuleb valja, et see film on jatkuks sarnasele filmile Pariisi kohta - nyyd tahaks seda Pariisi oma naha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar