Paanika

6 kuud pole tool kainud. Moni paev olen vaga onnelik selle yle aga moni paev, nagu tana, mitte. Siis valdab mind taielik paanika, et jaan rongist maha ning muu maailm liigub edasi kui mina vaid paigal pysin. Mida kaum toota olla seda raskem on seda leida...Nii nad raagivad. Ma pean toootsingu tegema endale taielikuks prioriteediks, millalgi.

Tana kaisin jalle yhes agentuuris intervjuul. Ning sain jalle teada, et seda mida mina teha tahan, seda Luksemburis teha ei saa. See naine kysis kysimusi alates mu kooliteest kuni huvialadeni. Ning siis ytles, nagu ma tihti kuulen: " ma olen aus. Ma ei usu, et sa midagi endale sobivat kiiresti leiad. Ma ei ytle, et see on voimatu, aga aega laheb. Su CV on vaga tugev ning huvitav ning sa oled palju saavutanud, sa tundud abitsioonikas. Tood, mida meil pakkuda on, ei oleks sinu jaoks huvitavad. Sa oleks seal 3 nadalat, ning oleks igavusest lahkumas. Pohimotteliselt, sa oled Luksemburi turu jaoks ylekvalifitseeritud". See on viisakalt oeldud - aitah, aga ei aitah, ning meie kaudu sa arvatavasti midagi ei leia. Ei saa olla sellist asja nagu ylekvalifitseeritud. See lause agentuuri poolt on sama nagu kui keegi tooinervjuul kysimusele, "mis on su suurim norkus?", vastab "ma olen perfektsionist ning tootan liiga palju".

Kui jallegi ratsionaalselt moelda siis olen oma aastate kohta piisavalt saavutanud. Moni alles 27 aastaselt lopetab ylikooli ning pole yldse tookogemust. Ehk on see ikka see Eesti syndroom, et noorelt peab koik kaes olema ning aja mahavott ning toootsing on midagi, mida habeneda? Ning miks on vajalik see meeletu enesepiitsutamine?

Eelmine nadal Londonis olles ning endiste kolleegidega kohtudes oli nende yllatus suur kui nad teada said, et olen ikka koduperenaine. Nad koik ytlesid, et ma olen viimane, kellest nad oleksid sellist elumuutust oodanud. Natuke laks aega mooda ning jutt teistele teemadele kui mu endine ylemus mulle otsa vaatas ja ytles:"Ma arvan, et sa oled juba praegu joudnud kaugemale kui meie. Selles kiires keerulises maailmas sa oled oppinud hingama. Mul on su yle hea meel ning kui sa tunned, et aeg on oige ja tahad tagasi toole minna siis minu kaest saad alati soovitusi kysida." Nii ma siis olen - yhelt poolt lykkab mind soov tagasi rongi peale saada ning teiselt poolt tombab mind tagasi mote, et tegelikult olen ma ju onnelik.