Nahkhiired olid suured ja kihvadega...mina kartsin.
See oranz elukas tahtis P-ga tuttavaks saada.
Aga tegelikult on Singapuris palju muud ka ju. Elasin seal umbes 4 kuud aastal 2003 kui olin ylikoolis vahetusopilane. Miks Singapur? Sest olen tihti otsuste tegemiselt emotsioonidest lahtuv. Too moment olin teada saanud, et ei saanud Itaaliasse vahetusopilaseks, ehk siis, mu suve keelekursus ei olnud mu ylikooli poolt aktsepteeritav ning nad vaitsid, et ma ei oska piisavalt itaalia keelt. Minule tahendas see, et ei saa P-ga koos olla. Vihastasin kooli peale ja sellega koos Soome peale ning samal ohtupoolikul votsin valja kaardi ning voimalikkude vahetusopilaseks mineku koolide nimekirja ja vaatasin, mis on koige kaugem koht Soomest eemal. Jargmine paev, ilma igasuguse plaanita saatsin avaldused Singapuri, Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Sain Singapuri. See, et ma nyyd Pst veel kaugemale lahen, ei tulnud too hetk meeldegi kuna soov Soomest ara saada oli suur. Eks ma suht tihti hyppan tundmatus kohas vette, et siis teada saada, kas pysin vee peal voi mitte. Singapur oli tore ja oleks olnud seal ka aastal 2003 kauemgi kui ma poleks SARSi ajal grippi jaanud ning mind poleks garantiini pandud ja kahepoolse filtriga naomaskiga lennuki peale pandud ja tagasi saadetud.
Igatahes. Singapurist. See on hea koht Aasia avastamist alustada kuna on vaga turvaline, puhas ning 4 kultuuri kokkusaamine: Hiina, Malaisia, India ja Euraasia, ehk expatriots. Nende ideoloogia oli mitte integreerida, vaid jatta igale kultuurile oma osa. Ja tagajarg on, et oma linnaosas on toesti selline tunne, et oled kas Hiinas voi Indias voi USAs. Aga yhisosades kaituvad koik yksteisega viisakalt ja saavad hasti labi. Ehk ongi selliste yhiskondade parim variant selline, et jatta inimestele voimalus "oma" kohta omada, mitte maniakaalselt koiki integreeruda. Kuid siiski koik see kord ja hasti labisaamine on ka ehk vaid fassaad, sest demokraatia ei ole paris see, nagu meie sellest aru saame...seda selles riigis tegelikult pole.
Kui aga paris aus olla siis tegelikult on koik yhiskond ekspatriootidele (ma ei tea eestikeelset sona) perfektselt yles ehitatud ja 'valgetel' on siiski eeliseid ning endine koloniaalohkkond on ikka taiesti olemas. Kui silm kinni panna koige halva koha pealt endiste briti kolooniate juures siis pean tunnistama, et selles arhitektuuris ja 'ohus' on midagi romantilist.
Koige varjulise, segaduse, viisakuse, naeratuste, korra ja utoopilise olekuga, mulle Singapur sobib ja seal mulle vaga meeldib. Parimad palad: Toit, varvid, kultuurid. Kuna see on selline kultuuride ja inimeste segu siis toit on seal fantastiline. Ning kui syya food courti's - ehk siis seal, kus kohalikud, mitte turistirestoranis - siis ka vaga vaga odav. Minu absoluutne lemmik on chili crab, mida ei saa kusagil mujal maailmas. Tean, sest olen seda 6 aastat otsinud.
Et paremini tutvuda kohaliku oluga osalesime ka kokakursustel
Ning oppisime teed tundma.
Ja kui Singapuris kaia, siis soovitan kindlasti ka Botaanikaaeda ja Orhideeaeda kylastata. Vapustavad varvid ja meeletu hulk erinevaid orhideesid.
Ei tea kas kolime kunagi sinnakanti moneks ajaks tagasi - P juba vaikselt vaatas tookuulutusi...Natuke ju voiks. Kuigi nagu me sobrad raagivad, et kui terve aasta koik aastad on tapselt sama ilm siis lopuks hakkab hing midagi muud ihkama. Enam ei saa aja kulust aru. Aastaaegade olemasolu, mis mimu jaoks on elementaarne, tuleb valja, et on osade arvates luksus, mida paljud siin maailmas ei oma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar