Head aega!

Kirjutades praegu istun oma itaalia "kodus" ning vaade aknast on meeletult kaunis Toscana rajooni sarnane maastik. Paike loojub ning see angistav tunne, mis enne sees oli, hakkab vaikselt kaduma. 

Mis tunne oli New Yorgist ara kolida? 

Kui taskoga yle silla Manhattanilt ara lennujaama poole s6itsin sain aru, millest raagitakse kui oeldakse, et tunne on nagu syda kistaks rinnust valja. Sest just niimoodi ma end tundsin. Reaalne valu. 6nneks ilm oli kole sest muidu oleks ma arvatavasti palunud taksojuhil tagasi poorata. 

Viimane nadal moodus linnaga hyvasti jattes. Sain aru, et olen inimene, kellele kiire l6pp ei sobi. Vaikne edasiminek aga on vastuv6etav. Esimene samm oli P lahkumine esmaspaeval siis viimane toopaev teisipaeval ning oma korterist ML juurde kolimine. Siis nadalake New Yorgis tegutsemist - Cafe Habana brunch, PJ Clarks hommikul kell 4, Pravdas dringid, shopping shopping shopping, Bodies exhibition, Young Designer's market, Fatty Crab, hambaarst, pank, metroo, Pastis, Soho, West Village, Chinatown, hot pot, jne. Hea oli, et P enne mind ara laks, sest selle nadala jooksul suutsin hakata ka temast puudust tundma ning New Yorgist ara kolimise sain m6tetes hoopis P juurde minekuks lahtristada. Mis ka aitas. Pisarat enam lennukis ei poetanud. Kyll lahistasin nutta kui viimasel pyhapaeval Bleecker street metroojaamast endise kodu poole k6ndisin. 

Millest tapselt hakkan puudust tundma, ei tea veel. Kindlasti on selleks inimesed (kellest mitmeid 6nneks loodetavasti naeme ka edaspidi Eestis veel), ning siis veel toit ning k6ik need l6putud v6imalused. Kuid vaga ka kindlasti lihtsalt linnast endast. Sest see ei ole lihtsalt linn, see koht hingab ning elab, tal on head ja halvad tujud ning on juhuseid kui ta pole n6us sinuga kompromisse tegema aga samas juhtub, et ta on ideaalne kaaslane. Minu jaoks ma pidin ta aktsepteerima ta omanaoliste iseloomuomadustega, mille puhul osa on imeline ning osa arritab kuid k6ik tegelikult sobib perfektselt, nagu on heade s6prade puhul. Need pisikesed omaparasused, mida aegamisi avastad, on need, mis suhte eriliseks teevad. K6ndides mooda tanavaid ning avastades New Yorki tundsin tapselt nii, et mida rohkem ma n6ustusin veidi tavaparastest kaikudest eemale kalduma ning oma igapaevastest teedest loobuma, seda rohkem New York mulle avanes. Ning just selle t6ttu, et mul on seal omad tanavanurgad, omad restoranid, kohvikud, poed, metrootootajad, kinod, istumise kohad, jalutamise paigad, cupcake bakery'd, ning isegi "omad" kodutud, kes mulle hommikuti "have a nice day, beautiful" ytlesid...just k6ikide nende ja paljude muude asjade t6ttu, ma arvan, on mul see lahkumine nii raske olnud. Parema meelega siiski, arvan, et "it's better to have loved and lost than never to have loved at all".

6ige oleks nyyd ka see blogi pealkiri ning URL ara muuta. Vaatame, mis saab...