Kui raakida, et kus keegi on elanud on mul tunne, et ma polegi palju ringi rannanud ning, et mis see ikka ara ei ole. Aga nyyd kolides saan jalle aru, et linnast linna kolimine samas riigis on hoopis midagi muud kui riigist riiki. Lihtsalt asjaajamist on riigist riiki kolides kordadega rohkem.
Praegu votab minu aja endale:
- USA maksudeklaratsioon
- Pangakontode sulgemine/ avamine
- Aadressi muutmine
- Kolimine
- Telefonilepingu sulgemine
- Krediitkaartide sulgemised / muutmised
- Ning mitmed probleemid mis kaasnevad sellega, et meilt pidevalt tahetakse kohalikku aadressi...no ML hakkab meie ametlikuks postkontoriks. Mida ma teeks kui ma siin kedagi ei tunneks, kes oleks nous mu posti vastu votma, ma ei tea.
Nyyd motlen veel, et kas ka Social Securiti'le peab araminekust teatama? Ning arstile? Kindlustusele? Vat kui samasse riiki jaad siis pangakontod, arstid, telefonid, jne...need asjaajamised jaavad koik tegemata.
Ja ma lugesin, et too juures pean ma taitma ara 14 erinevat avaldust voi ankeeti oma lahkumisega seoses. Olen olukorras, kus enam ei maleta, mis tehtud ning mis mitte. Isegi olin palju rohkem organiseeritud kui Londonist lahkudes aga see ka seetottu, et Londonisse oli plaan ju tagasi minna. Nyyd ootab seal ees sama jama. Teistele kolijatele: Kogemusest soovitan asju ajama hakata tubli 3 kuud enne lahkumist. Sest osade organisatsioonidega nimelt laheb nii kaua enne kui nad suudavad koik nii teha nagu vaja.
Onneks sobrad ja perekond on kolimisega nii palju aidanud, et kohvrid peaks kerge vaevaga pakitud saama. Homsest istume kodus pimeduses kuna lambid myysime maha ning laelampi meil magamistoas ja elutoas pole. Laud ja toolid ka homsest lainud ning tugitoolile tullakse jargi pyhapaeval. Huvitav nadal saab olema. Naen juba ette, et kui muu moobli ka myydud saame siis pyhapaevast teisipaevani magan madratsil magamiskotiga...Ehk siis camping in my own apartment. Teeks elutoa keskele tule ka ning kypsetaks vorstikesi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar