Meid on osakonnas tapselt poole vahem kui oli septembri alguses. Ning lood on hullud. Vastupidiselt monele teisele firmale, kus koigile korraga oeldakse, et nyyd on l6pp kaes, meile oeldakse ykshaaval. Umbes nadalaste vahedega saab keegi jalle teada, et on minek. See aga tahendab seda, et koik on pidevalt pinges. Sest ei tea ju, kas see koondamine on labi voi tuleb s6num timukalt. Seega k6ik tootavad superk6vasti. Mina olen imelikus olukorras - mu New Yorgi kontor ei saa mind lepigu alusel lahti lasta, nad saaks mind kyll Londonisse tagasi saata, aga lahti lasta ei saa. Ning vaid 4 kuud on siin jarele jaanud. Seega tunnen, et olen kuidagi kindlamal pinnal, sest ega nad ka Londoni kontoriga ei taha pahuksisse sattuda minu tagasisaatmisega. Ei teagi, kas tegelikult on mu kindlusel mingisugust alust aga proovin mitte liialt selle peale motelda. Ning tood yritan ikka tublit teha, sest mine tea, ehk saadavadki tagasi?
Seega siis eelmine nadal suutsin 5 paeva jooksul tood teha umbes 70 tundi, ning neljapaeval lausa 18 tundi jutti. Niimoodi ei k6lagi halvasti, aga kui m6telda, et 18-tunnise topaeva jooksul jaab soomiseks, magamiseks, ning toole ja tagasi minekuks kokku 6 tundi, siis tundub seda "oma" aega kuidagi vahev6itu.
Seega, lastakse pooled lahti, et siis jarelejaanud topelt tood teeksid. P leidis, et kui nyyd lahti lastakse on hullem kui oleks see varem juhtunud, sest esiteks on viimasel ajal palju rassitud ning mitme mehe eest tood tehtud ning teiseks, enamus vabu tookohti, mis ka olid, on lainud. Ning koondamistasud aina vahenevad. Ega siin erilist pyhademeelolu yldiselt tanavatel pole.
Aga onneks nadalavahetusel seekord tootegemine jai ara ja saan New Yorki nautida. Minek West Villagesse - et seal brunchi syya. Ilm on megilus, kylm. Kahju ainult, et Eesti lumetormist ilma jaan...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar